Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamine

Käisin Vabaduse väljakul vaatamas koos Toivo ja Agoga Kaitsejõudude paraadi.

Minu pühapäev!!!

Täna käisin kinos koos klassiõega vaatamas filmi `Valentinipäev`. Oli huvitav film!!!

Minu laupäev!!!

Laupäeval käisin Solarises vaatamas "Bodies". Seal olid eksponeeritud tõelisi inimkehasid, mis on säilitatud uudsel revolutsioonisel meetodil. Sai tutvuda inimorganismi seni avaldamata saladuste, põnevate detailide ja keerulise ülesehitusega ning seda täiesti enneolematul moel. Tegemist oli väljapanekuga, kus on esindatud enam kui 200 üksikute organite ja kehaosade eksponaati. See kõik oli väga huvitav! Seal oli lausa veel näha suitsetaja kopse ja selle kõrvale oli pandud üks suur kast mis meenutas annetuskasti kuhu said inimesed visata sisse suitsupakke kellel nagu viskas üle kui nägi millised on kopsud suitsetajal. Inimeste kehad olid lõikatud tükkiteks ja välja pandud ka eraldi ja oli selle osa nimesilt ka kõrval, et mis see on ja milleks ta on. Seal olid isegi päris looted mis olid pandud nii, et loode 5 päeva pärast, 15 päev.p, 22 päev.p 28 päev.p. Oli huvitav ja sai jälle palju teadmisi.

Mu youtube channel

Mõlemad 2 vimast nädalat olen lisanud youtube uusi videosi Euro laulust kanal2-st.
Mu youtube channel!

LUMETA VASTLAD (luuletus)

MEIL JUBA AMMU VALMIS REGI,
ENT ILMATAAT VIST NALJA TEGI:
KÕIK KELGUMÄED ON LUMEST PALJAD
JA ROHETAVAD KÜNKAD HALJAD.
JÄÄB ÜLE VASTLATANTSU LÜÜA
JA VASTLAKUKLID ÄRA SÜÜA!

Mis asi on Vastlapäev?

Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten – paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev – liha “heideti ära”. Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada.

Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste – vastlakuklite komme. Lõuna-Eestis on vastlapäeva ka pudrupäevaks nimetatud. Soolaubade kohta öeldakse tavanditoite pakkuvates lasteasutustes, et lapsed on pettunud, kuna need pole šokolaadist. Nööbist valmistatud vurriga aga lepitakse hästi, seda on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka täiskasvanute seas.

Vanasti oli enamik talviseid kodutöid sel päeval lausa keelatud, kuid soovitav oli juukseid lõigata ja sageli kammida, et need oleksid läikivad. Päeval tehti vastlasõitu, käidi ka külas, õhtu veedeti üheskoos tantsu lüües. Lääne-Euroopas märksa varem kui meil levinud karnevalikomme sai Eestis 19. sajandi lõpul seltsitegevuse hoogustudes populaarseks ning püsib stiilipidude kõrval veel praegugi.

VASTLAD, VASTLAD

KES ON VASTLA VASTALINE?
RUIGAM SULUS PÕRGULINE.
RÖHIB SULLE: EKS SA MINE.
SIINGI MUL HEA OLEMINE.

KES ON ÕIGE VASTLALINE?
MÄEL, KUS NÕLV ON ÜLILIBE.
OLGU REEGA, OLGU REETA,
LIIGSEKS KEDAGI EI PEETA.

ÜLESTIKKU ÜLEMISED,
HANGE VAOVAD ALUMISED.
HOOGU JUURDE, ESIMENE!
KEEGI POLE TAGUMINE.

KALDAST ALLA TUHISEVAD
LUMEMEMMEST LUMISEMAD.
KES NEED? KES NEED? IKKA NEMAD,
MÜTSID, KINDAD PUDENEVAD.

NII JA NAA JA OMASOODU.
LAULGI HUULIL OMALOODU.
UPERKUUTI, ISTUKILE...
VASTLATRALL, OI IMELINE!